Ranno Väljaots läheb Austraaliasse: juuni 2012

Kes teab mispidi see asi õieti läks aga tänaseks olen juba 2 ja pool nädalat tööl käinud. Asi sai alguse sellest, et üle tee asub ühe tädi kontor kes töid ja inimesi vahendab. Siia saabudes registreerisin ennast kohe sinna ära ja maksin 10 dollarit tädile ja andsin oma CV. 10 dollari eest lubab ta aktiivselt nädal aega tööd otsida inimesele või 10 päeva. Igatahes muutis maailma reedehommikune telefonikõne kus tädi ütles, et mul on sulle sõber ranno vist midagi pakkuda. Jooksin siit tädijuurde, kõik see 20meetrit ja istusin sügavalt hingeldades toolipeale. Tööpakkumiseks oli mingisse autodega tegelevasse firmasse autodele lisaseadmete ja jubinate paigaldamine. Mõtlesin, et mida iganes ja olin nõus. Andsin tädile 50 dollarit, see on tema teenistus inimeste õnneliku vahendamise eest, mis tähendab, kui saad tööle siis jääb raha tädile aga kui tööle ei saa saad raha tagasi. Kollane kupüür tädile ja tädi andis mulle aadressi kuhu laupäevaks minna. Kerry's Holden. Kontaktiks Brian. Ma ka ei osand muud mõelda, et kellegi Kerry nurgatagune garaaz, samas holden on nagu automark, et sitta kah homme läheb vaatab asja üle. Laupäeval kargasin püsti ja sõitsin sinna Holdeni juurde vestlusele. Selgus, et tegemist on Holdeni esindusega, meeletusuure kompleksiga, kus töötab 150 inimese kanti. Väga uhke ja suur värk. Sain Brianiga kokku ja ta rõõmsalt tervitas ja kutsus oma kabinetti. Rääkis natuke mis töö oleks ja ma noogutasin, et üsna mõistlik. Ütles, et pole minuga väga midagi eriti rääkida, kuna teab eestlaste tööharjumust ja tal endal pruut Rakverest. Ma muidugi hakkasin naerma ja ta ütles, et just veebruarist tuli Eestist. Irvitasime kahekesi üksteise üle veits ja Brian ütles, et kui sul ranno selle vastu midagi pole, ehk hakkad siis esmaspäevast tööle meil. Ma et noh eks ma tulen jah. Peale minu oli veel vestlusel üks iirlane ja üks kutt Walesist. Esmaspäeval selgus, et need nahad said ka tööle ja meil kolmel on kahe nädalane testperiood 23dollarit tunnis ja edasi kui hakkama saame need 2 nädalat saame 25 dol tunnis. Tänaseks olen 2,5nädalat töötanud.

Kerrys holden on meeletu suur autoesindus mis tegeleb Holdeni, Mazda, Nissani, Jeepi, Mersu ja vb veel millegi müügi ja hooldusega. Meeletu suur töökoja pool kus ühes reas on 15 tõstukit ja teises enamvähem sama arv. Maja all on mega suur parkla, mis on täis tutikaid autosid, mis on pargitud üksteise taha rivvi peegel.peegli vastu. Kui välja tahad sõita mõnega siis pead eest mõne ära ajama ja teistel peeglid kokku lükkama ja kuidagi sealt paari cm vahedega välja askeldama. Väikeste junnidega pole midagi, aga nissan navara ja patrol on segased. Navara on tänasest ametlikult maailma kõige sitemini manööverdav auto. Teinekord otsid autot ennast 10 minutit taga, või pole võtit. või on auto teiselpool teed pargitud või esinduses sees salongis.

Meie tööks on tuttuute autode viimane kontroll ja hooldus enne kliendile müümist. samuti ka lisade paigaldamine. Vaatame rehvid üle, rattapoldid, õlid, vedelikud, raadiod, antennid, hoolduskleepekad jne jne jne. Kõikide asjade korrasolu vaatame. Vahel tuleb ka lisasid, kas kastikatele kärukonksud või kängururauad või rauad katusele ja snorkel. Snorkel on auto õhuvõtu toru katusele viiimine. Üsnagi keerukas protsess, kuna ntx patroli ja navara puhul tuleb tuliuue auto tiivast läbi saagida 10cm suurune auk ja selle ümber veel väikesemad augud ja eksimisruumi pole. Samuti on vaja logari tagant tiiva seest viia õhutoru veel filtrisse ja kõik see kokku kurvida. Õhutoru ots tuleb veel puurimismeetodil kinnitada esiklaasi kõrval olevasse aknapiita kahe poldiga nii et üsnagi millimeetrite mäng on see snorkeli paigaldus. Kärukonksud on lihtsamad, aga teinekord vaja lõigata pamperisse augud ja see on ka täpsem töö. Känguruauad on suured metallist jurakad mida tõstame ette 2 mehega ja kolmas paneb alt poldid sisse. Et kängururaud ette saada tuleb enne pamber pikuti lõhki lõigata õige kõrguse pealt ja see on ka selline täpsem töö. Olen pannud ka mõned parkimisandurid ja bluetoothi süsteeme. Üsna kiht kuna tegemist tutikate autodega ja jupid tulevad ka tehasest uute ja puhastena, nii et päeva lõpus käsi väga pesema ei peagi. mõnipäev on tööd rohkem ja saab selja märjaks, teinepäev istud tund või kaks ootad kuni tööd tuleks. midagi rasket pole, pigem selline täpne ja hoolikam töö. Kift on ringi vurada uute autodega, 2 - 6 km on armatuuril. Ükspäev sõitsin vana autoga ka., sellel oli 27km armatuuril.

Töötame koos 2 filipiiniga, üks 5aastat teine 7 aastat seal töötanud. Mõnusad sägad, saab alati küsida nende käest kus mis tegema peab ja nad on mõlemad väga kogenud. Üks paks aussie rullnokk-aff on kaa kellel peab muusika lõhkuma ja kumm vilisema uute esinduse autodega.. natuke on tal kromosoome küll puudu ja me kõik terve perega loodame et ta lahti lastakse. Enne oma ametlikku esimest tööpäeva sain veel Brianiga hommikul kokku ja küsisin kas oled kõik mehed kokku saanud või otsid veel kedagi, mul üks lootusetu Tarmo nimeline telgelinski kaelapeal, keda osades ringkondades peetakse auto rallikrossi mehaanikuks. Brian ütles et Tarmo helistaks talle ja said mõnede päevade pärast kokku ja Tarmo esimene päev oli siis kui minu teine nädal hakkas. Sellised lood siis. Holdenis töötavad veel 3 eesti tüdrukut autopesu osakonnad ja meie Holdeni Eesti EsindusOsakond suurenes 3 inimese võrra.

Nii ta on ja ei viitsi midagi kirjutada kuna hommikul lähme 8ks tööle ja õhtul ei ole sittagi teha ja ei viitsi midagi teha ja arvutitaga ei viitsi üldse enam olla, sest pole kohtagi kus olla. Elan samas sitases bäkkeris ja vaikselt mõtlen oma korteri otsimise peale.

Eelmine nädalavahetus käisime siit 150 km väljas Litchfiledi rahvuspargis puhkamas 4kesi, mis kujunes üsnagi huvitavaks. Väga palju koski ja selliseid värke oli seal. Viimase vägeva kose ees oli suurem järv ja kosel 2 juga. Vasakul pool väikesem ja selle väikese juures oli kalju sees väike bassein mis oli soojema veega. aga sinna pääsemiseks oli vaja ujuda. kuna ma ujuda ei oska siis ma jooksin nii kiirest üle vee, et teised mehed jäid kaugele maha ja jõudsin elusana sinna. siis oli vaja veel suure joa juurde ka kopedama minna, kus ma siis käega kaljust kinni hoides passisin. Mingi vanapaar hulpis mööda ja irvitas et mis passid kas ujuda ei oska, ma ütlesin siiralt et ega ei oska küll. need ehmusid et mis teed siis siin, ma vastasin, et päris täpselt ei tea isegi veel. ja sai seal mõned pildid ja videod minu veekindlaga tehtud ja mõnus oli olla.

Kõik on korras ja jällenägemiseni.