Nii nüüd on oliivifarmi lõpust juba julge nädal läbi, mis ma olen siin lõunasuunas ringi sõitnud edasi tagasi. Lõpetasime seal ja sõitsin Donnybrooki, mis jääb täpselt järgmise suurema linna Bunbury vahele. Kuna Donnybrook oli lihtsalt üks täna ja kahelpool olid asutused ja majad siis sõitsin sealt suht sirge seljaga läbi Bunburysse. Viimane oli juba suurem koht ja ka ilusti rannikuääres aga tundus nõme ja otsisin kuhu autot parkida kui Taavi helistas ja soovitas hoopis Margaret riverisse sõita kus suur viinamarjahooaeg jne plus seal pidi olema mingi äge majakas kus näeb India ookeani ja selle teise ookeani kokkusaamist. Pidi ilus olema ja mingi äge jõgi pidi ka kusagil olema. No sitta kah, see kang roolikõrvalt D peale ja tuld. Margaret riverisse oli ehk 80 km. Margareti jõudsin pimeduse hakul ja keerasin esimesse parklasse enne asundust sisse, kus oli 30-40 reisiselli koos, kasutasid seal avalikku grilli toidu valmistamiseks ja pesid nõusid jne jne. Igapäevatoimetused seega. Igalpool nagu ikka on sildid üleval et kämpimine ja autos magamine on keelatud ja trahv 100$, Küsisin ühtede prantslaste käest, et mis toimub et kuhu kõik see kaader siis ööseks magama jääb, ilmselt jäävad nad ju siia parklasse. Aga ei, mingi hetkega kaob parkla kõik tema jutu järgi tühjaks, sest seal pidi käima mäng bäkkerite ja rangerite vahel. Rangerid üritavad bäkkeritele trahvi teha ja päkkerid jällegi ennast võimalikult hästi metsadesse ja metsateedele ära peita nende eest. Nii et seal kandis kusagil ööbida polnud, kuna kõik parklad ja rannad on rangerite jälgimise all. Sõitsin siis edasi 50 km kuni jõudsin selle regiooni lõunatippu Augusta. Seal leidsin öösel selle majaka ja mõtlesin kuhu magama keerata. Prantslased olid nii ära hirmutanud mu et ei julgenud kusagile varju autot keerata. Sõitsin mõnda aega kuni leidsin miskise teeotsa mis kuhugile randa viis ja mitu erinevat parklat ja kõik see nägi nii kauge välja, et vaevalt seal üldse keegi käib. Keerasin ennast rulli ja tõmmasin magama. Hommikul ärkasin oli parklas mitmed autod ja elu käis. Õnneks ei olnud rangereid ja öö möödus lihtsalt. Edasi sõitsin tagasi :D Augustasse. Läksin selle kurikuulsa majaka juurde, vihma hakkas tibutama, tuur majakasse maksis mingi 20 dollarit või midagi, ma võtsin 5 dollarise et jalutada seal majaka ümber ja niisama vahtida. Vihma sadas ja ilge pask ilm oli udune ja sittagi ei näinud, Ei saand aru küll et kaks erinevat ookeani kokku seal sai, üks sama vesi kõik :)
Tulistasin minema Margaret riveri poole. Tibutas, auto ostust saati polnud klaasipuhastajad katsunud, nüüd nägin ainult ribadeks kulunud kojamehi üles alla nühkimas. Kuidagi sain ilusti Margareti, seal oli suur põleng olnud ja kõik oli must ja rootsud püsti , kunagiine ilus rannajoon nägi nagu põrgueeskoda välja. Teadjadmehed rääkisid et kõik sai seal alguses ühest teisest tulekahjust, mida kohalikud rangerid üritasid takistada vastutulega, tehes seda pluss 40 kraadi ja tuule ning see läks kontrolli alt välja. Tubli. Parkisin auto ära ja läksin linna laiama. Linn ise oli üks maantee millel kahelpool olid majad ja natuke nagu mäekünka peal. väga ilus ja omamoodi. Kõik viitas siinsele viinamarja istandusele. Veinipoed jne. Astusin kohaliku muusikapoodi sisse ja uurisin kitarre kuni nägin raamaturiiulit. Seal oli suur paks raamat. nagu telefonikataloog aga lugude nootide ja tabidega. 60 Dollarit oli ja kaalus kuradi palju ja oli üldse suureformaadiline et endaga igapäevaselt kaasas kanda. 150 lugu ja krt kuidas tahtsin ära osta. Margaret river on tuntud oma veinimaailmaga samuti ka oma koobastega, seal on üle 100 koopa maases. Suurimad neid on Mammoth cave, mille sissepääs maksis 22 dollarit, aga eelmise päeva prantslaste õpetuste kohaselt sain sinna tasuta sisse nagu nemad seda tegid, Pidid vaid auto eemale parkima pea parklast ja jalutama otse teed mööda koopa suudmesse, mis jäi sissepääsukioskist tahapoole peitu.. vot siis. Käisin natuke aega edasi tagasi koops, oli suur tõesti aga nägin vaid vilkuvaid liikumisandureid mis mulle niiväga enam ei meeldinud ja ma läksin poolepealt tagasi. Vahel on ikka raske elu kui tead mõnda asja liiga hästi. Sõitsin minema sealt kuni jõudsin kohta Busselton. Ja sinna ma jäingi kuni tänase päevani mis ma seda kirjtuan. Ehk siis olen siin ööbinud nüüd juba 5 päevaööd. Alguses linnas, kuni ranger mulle aknale koputas ja trahvihoiatuse pihku pistis illegaalse kämpamise eest. Järgmine kord pidi 100dollarit trahv tulema. Soovitas ööbimiseks tasuta parklat 12km linnast väljas, mis hiljem osutus küll 17km linnast väljas aga väga ilus koht. Parkla metsa sees, täpselt nagu Kauksi näeb välja. suured männid ja liiv ja okkad ja isegi lõhn on sama. Välja arvatud et männikäbid on rusikast suuremad ja männniokkad on ka 10-13 cm pikad.
Igatahes tagasi Busseltoni juurde.. linn meenutab kohe paugust Pärnut, koos oma Raeküla ja kesklinnaga. Vesi oli rannas rahulik ja läbipaistev, mitte nagu tavaline ookan kus laine on meeter ja liiv lendab nagu liivapritsist. Pikk parkla rannaääres kuusetaoliste puudega ja kuradi ilus rannaäär. Huvi pakkus kohe kohalik Jetty'ks kutsutav asi. Selline palkide peale tehtud tee mis ulatab pikalt ookeani peale. Päeval on seal värav ees ja pead maksma sissepääsuks ja seal sõidab rong edasi tagasi, väike rongi meenutav asi. Öösel võetakse väravad ära ja igaüks võib sinna jalutama minna, Palju oli kalamehi ja igast tegelasi. Läksin jalutasin lõppu ja tagasi. Päris kaua aega võttis ja üsnagi veider tunne oli olla pikalt ookani peal väljas ja rannatuled paistsid väikeste täppidena. Olin rohkem kui kindel et vähemalt 1 kilomeeter on see sild pikk, sest rohkem ei saa olla sest see oleks ebainimlik - mõtlesin mina. Järgimine päev lugesin infotahvlist tema ajalugu ja mõtet, selgus et teine on 1820 meetrit pikk ja kasutati nagu sadamakaina laevadele kaupade ja inimeste transpordiks.
Ilus oli olla kõik need päevad ja passisin päeval rannas ja õhtul sõitsin tagasi parklasse magama. Ja nii ma siin siis olen.
Muidugi on rannas korralikud vetsud värgid duššide ja asjadega et saab ennast kasida ja igapäevaselt ilus olla.
Helistasin oma Carnamahi postitädile kas on posti mulle sinna tulnud, 2 kirja, saatsin edasi siia saata, sain kätte ka nii uskumatu kui see ei ole. Tegin ära ka auto kindlustuse pooleks aastaks. Oliivifarmist tulid ka rahad ära ja tuju oli kohe parem aga sulab käest mittemidagi tehes see raha...
Busseltonis leidsin jõe, mis ookeanist algab või vastupidi, igatahes jõgi ja ookean on koos ja jõgi kees kaladest. Seal peab vist pime ja kätetu kui kala ei saa.. ise ei proovinud, ei tahtnud teooriat katsetada.
Plaan siis ehk hakata turvasüsteeme tegema jne, võtsin netist lahti busseltoni turvapaigaldajad, 1 firma oli sõitsin sinna, astusin uksest sisse ja nõudsin tööd. Tuli välja et otsitakse kedagi küll. Aga suuremaks perseks on see, et siin peab olema turvapaigaldaja litsents, mida saab politseist, tehes seal kohaliku 10 klassi oomi seaduse eksami ja lahendades takistite värvikoode... 164dollari eest ja andes siis näpujälje ka 95 dollari eest. Võtsin netist ankeedid hakkasin täitma. selgus et on vaja 2 inimest kes mind 5 aastat tunnevad ja kirjutavad minu kohta sinna iseloomustuse, mitte tööalase vaid inimesena niisama. Plus huumori võtame ruutu kaa siin maal, vaja on veel sellele inimesele kõrvale tunnistajat kes näeb et tõesti see inimene kirjutas selle paberi :D haige maja :D
seega mul vaja 2 iseloomustust saada ja selleks vaja 4 inimest kes mind 5 aastat tunnevad ja nad peavad allikirjastama ja enamvähem piibli peal kolm tilka verd keskööl annetama. Ok need paberid teen ise ära aga vaja on veel kriminaalregistri väljavõtet Eestist, kuda kurat ma selle veel saan, Nii et on redisekorjamine ikkagi minujaoks mitte turvasüsteemid.
Sain selle turvafima bossi käest materjale õppimaks oomi seadust ja takistite värve aga see on nii idiootne et ma vist löön käega.. reaalsest tööst on see väga kaugel. debiilsus
Nii, vahepeal olin ma netist tööd otsinud ja saatnud oma CVd igalepoole ja mujalegi veel. Sõitsin Busseltoni lähedalt parklast välja et minna järgmisse linna kolama, kui helises telefon, Hei tööd tahad, Hydenis. 440 km Kirdes minu asukohast. Ok ikka tahan, tulen kohe. Asjad kokku ja tuld. Nüüd ma siis istun juba autos ja Hydenis ja pime on kell vast 8 õhtul. Peitsin ennast kusagile karjääri või kurat teab kus puudevahele ära. hommikul selgub valges kus kurat ma üldse asun :D näeme!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar