Toddy, 2 kiwit ja ülikuum kokapreili. 18ptk

Toddy tuli Uus-meremaalt. 20a natuke pontsaka olemisega tüüp, kes on siin juba aasta või kaks käinud traktoritega sõitmas, külvamas ja lõikamas jne. Toddy oli nüüd mõne kuu kodus olnud ja igavusest 12 000$ maha joonud, kuna ta oli töötu ja igapäev leidis mingi sõbra kellel oli vaba päev. Toddy ise on väga muhe ja rahulik ja ei pea paljuks iga õhtu diivanile õlletaara, mustade nõude ja nugadekahvlite vahele magama jääda aga iga hommik on ta minust tund või rohkem varem üleval ja majandab kas nõusid pesta või võileibu teha. Toddy oli kodus ka traktorist ja kopamees ja siloaugu kunn aga seal ei maksta väga palju ja ülemuste suhtumine neisse meenutab paljugi Eesti elu ja olu. Peale tööd istume räägime õues juttu, laud ja kaks tugitooli ja siis ta iga päev räägib kuidas diskoteekides naisi saada. Ükskord kui me bossi külmkapist olime poti kanasuppi endale võtnud ja selle toas pliidile panime, siis oli Toddy nii vaimustatud oma diskolugudega, et unustas poti niikauaks tulele, et sellest vesi välja auras ja jäi järele vaid kena kanapuder. Aga sellega ei ole veel lugu lõppenud, nimelt tõstis ta selle endale taldrikule, kuid jutt tibidest ja klubidest polnud veel ammendunud, siis rääkis ta ikka usinalt edasi sellest kõigest, kuni ta kanapuder taldrikule kinni külmus. Toddyle meeldib kangesti 40 km kaugusel linnas pubis käia. Kord peale 6pakki lausus ta, et oleks paras aeg minna vaadata mis seal toimub ja ka hea võimalus uus kast õlut võtta. Tema ütles, et tema ei karda ja tema võib ikka sõita. Neil uusmeremaa poistel on seal vana ford falcon kuuri all, mida nad seal olles kasutavad. Mõeldud tehtud, mõned joogid kaasa, ikkagi pikk tee ja Hydeni poole ajama keset pilkast pimedust. Kõik läks viperusteta ja mingiaeg olime kodus juba mõlemad oma tubades kummuli.

Enne Toddy tulekut käis kõik vanaviisi, mina tegin oma toimetusi ja siis käisin suurema osa traktoreid ja tõstukeid läbi, et elektrisüsteeme kontrollida ja käima panna andureid ja sensoreid ja näidikuid mida aastaid polnud keegi töös näinud.

Üksõhtu pimeduses toas kuule mina et väljas keegi nagu podiseb midagi. Tõusin üles ja läksin uurima. Kauguses kostis nagu jutukõminat ja autot jne, kusagil meie karjamaal. Läksin uurima, õige pea leidsin autotuled ja jutukõminameistrid - boss koos mingi bandega sõitsid jeebiga ringi, kastis mehed jahipüssidega ja tema väike poeg näitas lambiga valgust. Boss hõiskas, et tule peale ja lähme jahtima. Ikka tulen. Viskasime ta poisi koju ära ja sõitsime järgmisse farmi 15km kaugusele karjamaadele. Mina seisin jeebi kastis keskel ja minu rolliks oli prozektoriga valgust näidata, samalajal kui minu kahel pool kõrval olid kaks venda jahikatega, plus kolmas jahikatoru vaatas kõrvalistuja aknast välja. Nii kui nägin silmi helkimas, oli rebane, keerati auto sinnasuunda ja kõik paugutasid üheskoos nii, et mul olid kõrvad lukus, nina püssirohune ja kestad lendasid vastu nägu. Tegemist on poolautomaat jahipüssidega, kuhu salve käib mingi kogus padruneid ja siis ainult tõmba päästikut ja laseb ja sülitab vana kesta välja. Tunnike tulistamist, rebaseid ja känguruid ja mis iganes liigutas, siis pakuti mulle ka aga öeldi, et ole ettevaatlik, eelmine iirlane laskis kirehoos augu läbi jeebi kängururaua. Kuna see kastis juba prozektoriga püsti püsimine oli keeruline siis ma ei hakanud jahikaga vehkima, eriti kui all kabiinis oli 2 ja taga minu kõrval ka 2 inimest.

Üksõhtu linnas pubis oli mingi kena blondiin oma kutiga, tuli välja et uus-meremaalt ja tema hakkab meile kokaks. Ei no tule eile meile, mina pean paari päeva pärast lahkuma. Kokapreili käis paar korda meiejuures ka hommikul ja koristas vist maja ka ja rohkem mina teda ei näinudki.

Juba viimane nädal käes, ja kaks Kiwit, ehk siis uusmeremaalased, nagu neid kutsutakse, Toddy sõbrad, tulid ka meile. Mina jäin veel paariks päevaks, kuna need ka suured ja tugevad viljakülvajad ja võtjad ja nad mitu aastat käinud.

Kuna töö hakkas minule otsa saama. Bossil raske leida 4le mehele tööd, siis mina pidin lahkuma. Enne seda, anti mulle traktoritööd, et Toddylt koormust maha võtta, sest tema peab mitu kuud traktoris istuma. Minu tööks oli sõita ringi john deeri traktoriga, millel oli taga väike käru, millel omakorda kaks keerlevat taldrikut taga. Sellega ma sis laotasin mingit liivataolist ainet karjamaadele, mis rapsi alla lähevad. Seda liivaasja saab soolajärvede lõunakaldalt ja ta on väga kõrge väävli sisaldusega. Algus tundus üsna arusaamatu, kuna traktoril peal GPS ja sees monitor mis näitab sinu liikumist ja kus sa siis sõidad jne. Toddy seletas lihtsalt, et näe siin on karjamaa piirid ja siin on traktor ja kus traktor sõitnud on see on sinine jutt taga. Sinu tööks on terve karjamaa siniseks värvida. Lihtne loogiline. Arvuti teab kui lai su traktor on ja joonistab sulle pikad triibud üle karjamaa, mida sa näed ja nende järgi siis sõidad ja üritad täpset joont hoida. Ja nii edasi ja tagasi 3 päeva ja ma ei tea kui palju km. Kiirus oli 20km/h ja kõige pikem sirge mis arvuti näitas oli 1.6km aga neid sirgeid oli palju palju palju ja suurim karjamaa oli 190ha mida ma nühkisin 1.5päeva edasi tagasi. 10h päevad. Teadsin, et pean lahkuma, seega võtsin võimalikult palju raha pärast.

Karjatasime lambaid 20km kaugusele teiese farmi. See oli 3 päeva operatsioon. Mööda avalikku maanteed 1km ja lambaid oli terve maailm täis. 1400 lammast mahub igalepoole... Mingi rodu otsustas sealt kus madal aed oli üle hüpata naabri aedikkuse,,, siis jälle Ranno joooksis järgi ja tahtis kõik lambad ära tapppa!

Ühes tiigis oli vesi suht ära auranud ja järgi oli jäänud vaid hall muda mida lambad tahtsid vee pähe juua või midagi teha. Üks oli seal ääres mudas kinni ja sikutasime seda välja.. Boss arvas, et oleks paras aeg laaduriga see mudast tühjaks tõsta, et võta ra laadur ja mine kaeva muda välja aga ära kinni jää. Silmaga vaatad et pool tundi ja kõik. Esimese 15ga kukkus laadur kusagile mudamülkasse kõva pinnase nurga taha ja tahtis ära uppuda, vandusin ja tatistasin ja valasin kopa tühjaks ja tõstsin kopa abil välja ennast. Siis tuli boss ja ütles et ta teeb ise seda... Ma muidugi soovitasin tal sinna dünamiidipulk visata, mispeale ta vastas, et hea mõte, tal dünamiiti on. Kahjuks jäi see ilus plaan ära, kuna kunag polnud aega midagi ägedat teha.

Lihavõtteaeg läks terve pere paarisaja km kaugusele puhkama alla lõunasse ookeani äärde kus nad iga aasta sugulastega kohtuvad. Meie Toddyga jäime koju peremeheks, kuna Ron oli ka Perthis. Boss võttis treileri sappa ladus silmini puid täis ja jõudis ehk 150km kaugusele, kui treileri ratas tast mööda kihutas. Kuna midagi teha polnud kohapeal, sikutas ta selle mingi suva venna koplisse põõsa taha peitu, kuni uus telg ja laager tulevad. Nädala pärast läksime sellele järgi ja käisime veel ühte teist asju ostmas külvikule. Kuidas vahetada treileri telge kohapeal kõige lihtsamalt? eks ikka tõmbame köie ja jeebiga treileri maast lahti tagaotsa peale seisma - hea all pusida siis. Tehtud. Pool tundi hiljem sõitsime juba Newdegate poole, mis jääb poole tee peale koju. Kell oli 5päeval ja boss arvas, et see on parim aeg pubist õlut võtta. Nõnda me sinna maha potsatasime ja kena iirlannaga leti taga juttu rääkima jäime. Mina ostsin veel ehmatuseks teepeale 2 kasti õlut kaasa. Ühe tegelikult Toddyle, kuna kast maksis 42$ ja kohalikus Hydeni pubis on see 46-57 dollarit, olenevalt kas baarmänil käib kõht läbi või on jälle puhitused. Newdegatest meiejuurde oli 100 midagi km, mis ostusus 4-5 tundi pikaks, kuna oli vaja "kuttide" juurest garaazist läbi astuda,, sest üks vana müüb ägedaid LED lampe ja prozesid traktoritele ja neid oleks äge panna kombainikatusele jne. Kõigepealt pidi kuttidega 3h õlut jooma siis üks hakkas koju minema siis pidime sellele järgnema, kuna tema müüs lampe. Vanal oli terve kastika tagaäär ehitatud müügi tarbeks nagu vitriin. Kõik eri sorti lampe täis ja siis näitas kuidas mis mida teeb, ise selle kõige kõrval kõikudes. Maja kõrval oli tal suur merekonteiner nodi täis, mis mulle kohe pisara silma tõi kui kodune võib üks merekonteiner uusti olla. Boss võttis mingi 1000$ eest lampe. 8tk vist erinevaid ja minu missiooniks oli neid järgmine päev higistades värisevate kätega traktoritele ette-taha keerata.

Kui olime Toddyga kahekesi, siis oli meie töönimekirjas ühe karjamaa aeda remontida. Osad postid polnud piisavalt sügaval, kuna kivine maa oli kohat, siis me pidime need sisse rammima tänapäeva tehnikaga aga ei õnnestund see ka meil. Kasutasime suruõhuvasarat, sepetsiaalne ajapostide lööja ja bensiinimootoriga kompressor järelkärus.

Nüüdseks olen ma tagasi Perthis ja kogun kokku kõikvõimaliku materjali ja eluks vajalikku, et läbida 4500km pikk reis Perthist üles lõunasse Darwinisse. Eluks vajaliku nimekiri näeb enamvähem välja selline. jogamatt autos magamiseks kuna ühest mis mul autos on, on vähe, tekk kuna meil on külm öösiti, väike kohver-gaasiahi kuna oli ainult 15$. gaasiballoonid, Aerosmithi CD ja raadioteel juhitav auto. Siitvaadates kõik igati teekonnaks vajalikud asjad.

Tellisin ära uue GoPro kaamera, 350$, ostsin uue lisa kõvaketta arvutile. ( Perthi kesklinnas on see üsnagi naljakas ettevõtmine, kuna arvutipoed müüvad läpakaid, GPSe, ipade ja muud sellist sitta, kui kõvaketast küsida on perse majas. Leidsin poe kus küsiti 200$ siis ütlesin, et ole nüüd meil euroopas on juba 80€ ja jätsin asja sinnapaika. Hiljem kolistasin mingist megasuures kaubanduskeskuses, kus pilukas seisis emaplaatidega poenurga, ja küsisin ketast. 140$ 500G ma ütlesin seda natuke palju. Vana vaatas hina ja ütles, et 110 ma saaks sulle teha. ma ütlesin et 100 ja ma saaks sulle sulas maksta. Lahkusime mõlemad naerunäoga. mul ketas tal 100). Olen aru saanud viimasel ajal, et kõik tuleb kaubelda.

Perthis käisin ära kauasoovitud kohas, akvaarium. Tohutult palju väikeseid akvaariumeid korallidega, merimadudega, kaladega, meduusidega ja krokodillid jne. Sai käia vee all klaasist tunnelis, samal ajal kui kalad ja suured haid ja kilpkonnad peakohal üleval ujusid. Päris vägev asi see.

Pildid täiesti suva järjekorras

TODDY VEAB TÜNNI

VILJA SÕELUMINE ÜHEST TÜNNIST TEISE

VIISIME HEINA TEISE FARMI

ÕHUKÜLVIK

ÕHUKÜLVIK

KÄRU REMONT

KÄRU TELG MIS MAAD MÖÖDA LIBISES

KÄRU REMONT

BOBTAIL SISALIK

OINA-TANSA

BOSSI AUTO

LÕUAD 5

SILMADE RAVIMINE

TIIGI TÜHJENDUS

ÜKS TEINE TRAKTOR

KROKS

VÄIKESED KROKSID

KROKS

KALA TUNNELI KOHAL

LÕHKEAINE

VANA V8

BOSSI MAJA

BASSEIN

15DOLLARI MASIN

MINU LAOTAJA

AUSTRAALIA AIAD

GPS-ARVUTI TRAKTORIS

TODDY RAMMIB POSTI

LAMBAD

PRAEN PEEKONIT

TODDY VEAB TÜNNI

TODDY JA NÄPP

Farmi-Ranno 17ptk

On esmaspäev ja juba kolmas esmaspäev siin viimases farmis ning tänane päev osutus täis klassikaks. Kõik see sai alguse eilsest ehk pühapäevast kus ma tööle ei läinud ja toas olev raadiosaatja mind ka tööle ei kutsunud nagu seda eelmine pühapäev tegi. Seega igavlesin mõnda aega ja hiljem esitasin endale väljakutse juua mõned õlled. Päev oli udune ja veider ja passisin lihtsalt toas. Pärast mõnda õlut tekkist mõte pesu pesema panna, kuna kuhi igast asju vedeles autos eelmisest farmist saadik. Mõeldud tehtud, pesumasin undama ja ise õue istuma. Mõne ajapärast hakkas toapoolt veidrat veesolinat kostma, eks ikka pesumasina torust mis kraanikausis oli. No aga kui ma märkasin, et vett hakkab majanurgas olevast õhuaugust välja purskama, tundus see küll natuke naljakas koht reovee äravooluks, igatahes kui juba õue üles ujutas, tundus asi liiga kahtlane ja läksin tuppa uurima... ja kassanäe - kõik pesuköögi ja peldiku põrand ujus, sest see pagana väljalaske toru ei olnud enam kraanikausis vaid masina taga maas. Õnneks suurt hullu ei tekkinud kuna maja ise oli piisavalt kõver, et kõik jooksis ühte nurka ja seal oli veider trapp maas mis tuli maja küljepealt välja. Vesi jooksis ära ja ma teipisin masina solgitoru kraanikausi külge kinni ja jätkasin oma tähtsat toimetust. Mõne ajapärast oli masin lõpetanud ja ma viisin pesu õue kuivama. Ääremärkusena võin ära märkida et vahepeal oli sadama jõudnud hakata. Selline peenike uduvihm.

Kuna otsest töökorraldust ei olnud, otsustsin siiski oma maja taha koplisse minna lehmi vaatama kuna seal iga päev keegi poegis. Äkki loodeti minust seda enesest mõistetavalt. Võtsin oma kastika ja kimasin sinna. Pool tundi või midagi tiirutasin koplis ringi ja lugesin lehmi niikaua kuni lehmad hakkasid silme ees ringi käima ja otsustasin koju ära tulla. Kraanikausist leidsin pisikese 4cm pika roosa sisalikupoja ja panin selle karpi ja lisasin vett ja mõned puuoksad ning rohukõrsi. Väike armas kutt suutis mind õhtu jooksul korduvalt endast välja viia, kuna teda on võimatu läbipaistvast karbist üles leida, sest ta keerab ennast ümber kõrre või lehtede vahele magama.

Kogu see tagasihoidlik õlleduell iseendaga lõppes 14 õllega kus viimane tundus juba katsumusena aga õnneks ei ole ma allaandja tüüp. Magama..

Hommikul niiiiiiiiii sitt olla et karju appi, lahmisin ruttu mõned kohalikud valuvaigistid ja tegin kiire kohvi ja sõitsin tööle. Vihma oli öö otsa sadanud ja tibutas hommikul ka. Esimeseks tööks oli suure kopplaaduri ratas ära vahetada ja see oli tohutult mõnus tegevus kui samalajal on toimiv sepikoda endal kupli all. Nii mõnus oli suure suruõhupüstoliga suuri polte lahti kerida.. see kolin oli just kui muusika mu põrunud peale ja vahepeal mõtlesin kõik selle laaduri lihtsalt täis oksendada. Õnneks jäi kõik paika ja ratas sai alla ja vedasin natuke heina ja põhku. Käisin tiiru lõunal ja läksin uuesti enda maja taha poolelijäänud lehmade lugemist lõpetama. Leidsin jälle uue vastsündinud vasika.

Siis teise töötajaga, Ron, siia minu majataha koplisse ühtesid teisi lehmi nende juurde farmi ajama. Põld oli vihmast nii pasane et auto liikus vaevalt edasi. Pool tundi ajasime lehmi nurka ja küll need keerutasid ja üldse ei tahtnud minna sinna kus meie neid tahtsime ajada. Kord võtsid suuna õigesse kopli nurka kus meil värav avatud,, siis seal keerati kambakesti ots ringi ja kihutati tagasi. Selline galopp käis ja lehmad libisesid ja koperdasid sellel tümal maal. Saime nad sealt mulgust siis välja aetud ja Ron, teine mees, läks teise otsa väravaid avama ja mina jäin neid mööda kitsukest ajamisrada edasi ajama. Jõudsin juba peaaegu lõppu kui tuli madalam lohu koht kus oli kõik see savimaa täielikult ülesse sulanud ja mina sinna kinni ka jäin. Tagasillavedu, taga tühi kast. Perse nii kerge justkui õhus oleks, nina see eest nii raske ja esirattad paksult mudast kandilised juba. Mõnda aega nikerdasin ja tulin omal jalal välja ja võtsin siis hoogu ja panin mingi 100ga sealt pasasest kohast läbi ja jõudsin kruusateele. Seal juba kõik ootasid mind ja ajasid teiste jeepidega lehmi edasi. Muidugi kruusatee mis muidu kuivaga on kõva kui asfalt, savist tingituna oli nüüd ka kohati väga pläga ja ujusin sealt kuidagi autoga üle nii et 5cm sügavused rööpad jäid maha.. auto vajus sinna kuhu tahtis ja üldiselt oli põnev. Kogu see kruusatee meenutas kohati kooliajal pakutud karamellikiselli või mis iganes selle okse nimi oli.. Saime lehmad lõpuks farmi tagasi ja siis läks jälle nende kaalumiseks. Mina pritsisin mingit täi ja kärbsetõrje vahendit spets püssist neile selja peale. Peast sabani. Kogu seda tsirkust kroonis pidevalt meeletu peavalu ja valuvaigistite närimisest tingitud krõbin. Lõpuks kihutasime bossi endaga mööda kopleid ja ajasime veel mingeid lehmi kusagil millest ma midagi aru ei saand ega tahtnud ka aru saada kuna surm vehkis vikatit silme ees. Räägi veel peost...... kõik lehmad on mingit sellist tõugu, et neil pole sarvi aga mõned üksikud on sarvedega ja neid tuleb siis timmida. Lehm spets puuri sisse ja sealt pistab pea välja ja mingite kangide süsteemiga saab ta kaela nii ära fikseerida et ta väga ei liiguta. Siis tuli suurte tangite koht, kus ühe raksuga hammustati sarvelt jupp ära ja vat see oli rõve küll. Sarve tüükast lendas verd peenikese joana pool meetrit sirgelt välja. Õnneks tegi seda boss ja jalutasin eemale. Osadel lehmadel oli silmahaigused mis kärbeste ja tolmuga levivad. Neile pandi süstlaga antibiootikume silmapeal ja vanadest teksadest liimiti lapp sinna peale ja pandi eraldi puuri. Lõpuks sai see meeletu päev läbi ja istun siin lõhkuva pea ja poolenisti tühjaks söödud valuvaigistite lehega. Elu on ikka seiklus.

Siis eelenvad nädalad kiiresti kokkuvõtta siis ükspäev oli plaan ajada lehmad kusagile kaugemale aedikusse kus vett polnud, ja panime minu autpeale voolikurullid ja kerimislaua, nii et minu kastikas nägi välja kui Missisippi aurik. 2-3 km vedasime voolikut üle põllu järgmisse jootjasse.

Siis kuna on poegimisaeg käes siis minu igapäevaseks ringiks on käia 2 koplit läbi ja vaadata kas on uusi ja kui on siis kirja panna jne. Vahepeal remontisime ühte tuulejõul töötavat pumpa. Kuna veega on tuuga ja karjamaad on kilomeetreid pikad ja laiad siis vett vedada on hullutemp. Seega on maasees puurkaevud ja kaevu kohal propeller ja see ajab pumpa ringi. Pumbal jupid kuluvad ja vaja neid vahetada. Siis mingiaeg käis suur veokas tõi 128 uut lehma ja nii see elu käib siin. Kanad kuudis ja munad laual. Kord vahetasin bossi majas lambipirne, tal mingi 70 halogeen punktvalgustit millest pooled olid läbi põlenud. Siis vedasime kruusa ja laotasime laiali, hiljem vedasime liiva tal basseiniümber, tampisime kinni ja silusime ja pani suuri plaate maha. Hästipalju erinevaid asju igapäev nii et ilmselt olen ma pooled juba ära unustanud või ei tule hetkel enam meelde. Igav ei ole.

Mootorite maailmas. 16? ptk

Käies mööda farmi edasi tagasi nõutu näoga ja nähes tohutud mootorihunnikut igalpool vedelemas, tundus see kui väljakutse - pildistada selle farmi kõik väikesed bentsumootorid. Pildistamata jätsin traktori ja auto ja suuremat sorti mootorid....

Esimese päeva koondkokkuvõte on 40 mootorit... arvan, et olen saanud oma 70% pildile ja ilmselt osad on maa sees ja äratundmatuseni moondunud, vaatame mis järgenvad päevad toovad. Aega veel on..

eks ajapikku lisan juurde