Mumballup 3s nädal. 13 ptk

Oleme siis nüüdseks juba 2 nädalat nikerdanud siin neid vihmuteid ja kaevanud ja mässanud. Homme on teise nädalala laupäev ja peak suur grill ja pidu olema tiigiääres. Bändide ja veesuuskad jne.

Eile oli neljapäev ja neljapäeval pidi olema kõva pidu pubis ja kohalik loterii. Läksime siis ka sinna vaatama, sest nii oli siin kombeks. Kohale jõudes oli juba suur seltskond rahvast seal ootamas ja väljas laudade taga istumas. Kõige põnevamaks ostusus üks laud kus kaks keskeas härrasmeest kärbseid lauapeal selili ehmatasid. Lugu oli järgmine, kärbesteks on suuremad nagu meie parme meenutavad rohelised elukad, üks oli siis kinni püütud ja tiibadest eemaldatud. Nõnda ta siis nõutult ja nukral ilmel mööda lauda paterdas edasi tagasi, endal meeletu suurusega lont nina all kaasa vedada. Ja siis mingisugusel suvalisel hetkel ehmatas teda üks lauas istuja, pistes pea kärbsele ligidale ja kätega vehkis. Pea igakord kärbes ehmatas ja hüppas selili. Härrasmehed raksusid kõvasti naerda samuti igakord, nagu see fenomen oleks just esimest korda juhtunud ja nad nagu näeks seda esmakordselt. Niisiis teadis juba terve ümbritsev seltskond naeru järgi ära millal kärbes selili ehmatati jälle. Väga kift oli seda etendust jälgida, eriti just ühe härra väljanägemist arvestades. Paksuke, pikk peenike punakas pats selja taga ja suur punakas habe ees. Eks kärbse üle naermist turgutas ka lauapeal olev eelneva kanepipläru koni.

Peatse läks pimedaks ja läksime sisse ära. Sattusin jutuhoogu baarimees Leega, kellest eelnevas osas ka veits juttu tegin. Lee jutust on raske aru saada, sest ta on mälleris iga päev. Küll aga pakkus mulle huvi tema mõni päev tagasi letil olnud kullasõelumistaldrik koos selles vedeleva kullatolmuga. Uurisin selle järele ja ta üritas kangesti meenutada kus ta selle jättis. Lõpuks tõi kaks LED pealampi ja ütles et lähme, võta osta üks õlle ka kaasa ja lähme. Ma ütlesin et mul pole raha enam, sis vana võttis külmikust õlle ja pistis pihku ja nohises midagi mokaotsast. Baarmani käest tasuta õlut saada... elu.

Läksime maja taha totaalsesse kottpimedusse oma lampidega ja kolasime tema suure liinibussitaolise matkabussi läbi kust leidsime siis kullataldriku ja kivikamaka mille seest ta seda kulda välja sõelus. Väga põnev oli kahekesi istuda pealampide valgel ja vaadata kuidas kullatolm teise sodi seest välja ilmub. Kuld on raskem ja vajub põhja kui loksutad ja kergem sodi katab ta ära. Siis hakkad vaikselt ringe tegema ja vesi viib pealt sodi ära ja toob kulla välja. Leel oli nii peenike kullatolm, et midagi sealt kätte saada on kätega võimatu. Vajalik mingid kemaikaalid, elavhõbedast rääkis ka. Lõpuks mainis ta ka koha kus ta selle rusikasuuruse kamaka kaasa võttis. Pidi olema vana suletud kullakaevandus. Eks me tulevikus näe kui suletud ta siis tegelt on.

Eemal paaris kohas on tulekahjud, mõni hommik toob paksu suitsu meile, kus nähtavus jääb 100m kanti, siis kaob jälle suits ära nagu poleks midagi olnudki.

Kätte jõudis kauaoodatud laupäev. Grill ja suur pidustus tiigi ääres. Kohal oli väike kiirpaat mis meeletul kiirusel edasi tagasi sõelus ja enda järel täispuhutud suurt rõngast vedas ja inimesi vett üritas kummuli keerata. Suur silindrikujuline gaasigrill, kuhu pandi pool siga vardasse ja väike mootor keerutas siga ringi. Pimeduse saabudes astus lavale bänd, trumm, bass ja kitarr. Kitarri mängis Nigeli poeg. Mängiti kantrit ja roki taolist. Õnneks oli kogu pidu piisavalt igav, et seal koguaeg passida, seega istusin ma suurema osa meie putkas ja vahtisin arvutist filme.

Tänane hommik tõi kaasa kolmadanat korda siin olles ühe ja sama tühja esikummi. Kord juba sai siin õhukumm sisse pandud, siis see vahetatud ja ikka on tühi. Keegi ei tea. Peab jälle sellega aega raiskama

Eile siit 40 km eemal oli suurt kantrifestival, 15000 osavõtjaga jutu järgi, käisime iiri töökaaslasega korra seal aga midagi silma ei hakanud ja maru mõtetu tundus. Tagasitulles oli vähemalt avarii meie teeotsas. Juba teine nädala jooksul. Esimest ma rohkem ei tea, aga seekord oli vahtralehega tüdruk sõidupealt nätsu aknast välja visanud ja auto üle kontrolli kaotanud ja kraavi ta kihutaski. Kõik rattad olid all kõverad ja klaasid puru ja auto kriibitud. Politsei takistas ära kõik ja täis mäng.

See nädal kui linna lähme söögiringile, üritan ära teha auto kindlustuse, 350 dol pool aastat ja üritan kullasõelumispanni osta. Jääme lootma.

Selle kahe nädala jooksul oleme näinud kolme madu, 2 neist lasti jahipüssist maha aga kolmas lipsas üle tee minema, üritasime bagiga üle sõita aga ei õnnestunud.

Poes käidud, kindlustuse tegemine tundus liiga igav - ostsin ainult kullasõelumispanni..

USSI VIDEO KA

http://www.youtube.com/watch?v=7EMwSVafoy4

Mumballup - maailma suurim orgaaniline oliivikasvatus 13 ptk

Niisiis olen levist väljas päris mitu päeva juba olnud ja valgustan teid nüüd siis viimasega...

Peale viljakatmis töö lõppu olin kodutu töötu 3 nädalt vist peaaegu, magades ühe kena eesti tütarlapatsi akna all autos. Käisin 4 päeva järjest nädala sees aussijobsi büroos töööd lunimas aga ei midagi, pole neil korjamist ega seda sorti tööd kuna see liigub backeritel suust suhu juba otse. Mingiaeg linnas käisin otsimas oma Norras tuttavaks saanud narftafirmasid SAIPEM ja ENI, käisin mõlema kontoris jutul aga neil polnud midagi teha siinkandis, küsiti, et kas olete ise ka insener jne.. Olin oma tööotsimise kuulutuse kohalikku internetiportaali kummipuu.uhuuu üles säittinud mingiaeg stiilis autoga eesti päss otsib tööd ja on üldse tore. 3 nädalat Perthis autos magades läks igavaks ja üks kena laupäevaõhtu sättisin otsa põhjapoole 70 km Two Rocksi kuna mäletan sealt tulekust seda kui kena randa... Passisin seal poolteist päeva ja kaotasin oma tuliuuue GOPRO kaamera ookeani sisse ära ja olin nii vihane et tõmbasin terve paki kõige odavamat suitsu sirgelt sisse ja kallasin 0.7L viski otsa igaksjuhuks... kenasti see ei lõppenud, läksin hommikul kaamerat randa otsima aga ei sittagi. Kaameraotsimise operatsioon katkes korras, kui üsna põnev UIM minust 20 m eemal mööda ujus, ma ise olin veel suht kaldal.. Lummatuna põnevusest jälgisin uime edasi ja uime omanikuks osutus delfiin,,, pettumus missugune. Vahepeal helistas keegi, juba teist päeva, sain vastamata kõned ja helistasin tagasi. Mingi farmer down southist, oliivifarmis vihmuteid sättima. 19.5$ tunnis ja elamine tema poolt. Ise ostame ja teeme süüa. Kaamera kaotamiskuulutus kohaliku poe seinale ja linna tagasi.

Otsisin Perthist üles ühe iiri kuti, kelle pidin ka siia tooma et koos tööle sättida. See võis isegi esmaspäev olla äkki, krt teab enam. VÕtsin ta peale ja kimasime naksti 200+ km lõunasse. Jõudsime peaaegu napilt enne pimedat 7ks õhtul äkki. Härrasmees Nigel tuli meile vastu teepeal ja oli juba kelmikalt vintis. Kutsus meid kaasa kohalikku pubisse, 5km kaugusel õlut jooma. Ära öelda ei saanud. SÕitsime minu autoga sinna iirlasega ja Nigel oma jeebiga ise... Pläristasime mõned õlled seal ühe-mehe baaris mis nägi äärmiselt naljakas välja ja baarmän ise tundus 24/7 vines olevat. Läks puhta pimedaks ja koperdasime autodesse ja sõitsime tagasi koju, oliivifarmi. Tegemist on maailma suurima orgaanilise oliivifarmiga, mis iseenesest peaks tähendama seda, et ei kasutata kemikaale ega taolisi asju. Rohu söömiseks on tal ka paartuhat lammast nagu ta mainis. Oliivipuid on 80 000 selles farmis ja see on ta 4st farmist väikseim. Ühes teises pidi olema 3x rohkem. Iga puu all on oma väike vihmuti, puud on jaotatud sektsioonideks, iga puurea all jookseb maa sees voolik ja sealt tulevad välja väikesed voolikud vihmutite jaoks. Puude vahel kasvab kohati piparmünti põõsastena nii et keskkond on teinekord pahatihti magusalõhnaline. Meie eesmärgiks on ATVdega ringi sõita seal vahel ja kontrollida et kõik vihmutid töötaksid ja oleks püsti. Lammastel on komme puuall magada ja siis magatakse vihmutid pooleks või laiaks. Osadel on filter umbes, osadel mõni jupp katki jne.. Mõni vihmuti on maa all olevast magistraalist lahti, siis vaja labidaga lahti kaevata ja surve all olevas voolikusse tagasi otsapidi panna. Ja rikke kohad on pea alati täpselt puujuure all. Nii mõnigi kord leian ma ennast 20 000 lijööd puujuure all. Mõni magistraal on vahel katki ja vett lendab igalepoole. Märg oled koguaeg. TÖöd on palju, teeme niikaua kui selles sektsioonis surve taga on. Sektsioone juhib miski arvutiprogramm ja hoiab paar tundi vett lahti. Veesurve oli ka all pumbas miski 18 000KPsi.. kui täpselt mäletan. Igatahes on oliivipuid lihtsalt liiga palju siin ja äraeksmisvõimalus on koguaeg meeletu... enam ei leia teed tagasi jne. Vanal on kaevatud tiigid ja tehtud tammid et vett saada. Lähipäevil pidi tulema mingi tiigipidu skuutrite ja paatide ja bändi ja paljaste naistega.. jäägem lootma..

Levi siin ei ole. Netti saab angaari taga mäe otsa sõites. ja üldse pask selles suhtes. Esimesel tööpäeval tulid Nigel ja tema töödejuhataja otsisid meid üles ja võtsid kaasa et neil on sead lõksu kinni jäänud, metssead seega. Läksime kaasa ja vanadel püssid käes ja mets oli sigu paksult täis. Selline tulistamine ja paugutamine mis oleks au teinud nii Old Shatterhandile kui ka Sans-Earile metsikus läänes. Lõksus olid 3 väikest põrsast hüppasid ja kargasid, üks lõi trummigi minuarust. Nende päev jäi paraku lühikeseks.

Meie koduks on suur plekist angaar, kuhu nurka on tehtud väike puust onn kus on voodid sees. Angaaris on igast kola ja gaasigrill. Olen ühe sammu oma elu unistustele lähemal - saan autoga koju sõita ja parkida auto otse oma voodi ette... Tehke järgi.

Siin käib tegelikult täielik elu ja möll ja tööpäev on 7-st 3:30 või 4ni ja siis peab sirgelt kohalikku baari minema, kus seltsis härrasmeestel seal pops ringi käib ja üldse on naljakas. Üritan eemale kõigest sellest veel hoida. Küsisin Nigeli käest ükspäev kas tal kanalit on või midagi kuhu peale sõita, et auto alla vaadata. Ta ütles et võib kahveltõstukiga üles tõsta, oma jeepe pidi tõstma. Sellel päeval sain ma aru, et tuleb ettevaatlik olla sellega mida küsid. Homme pidime kängurujahile minema, eks näeb. Lubati metssealiha ja känguruliha meile grilliks anda...