Kolmapäev, 21. detsember 2011

Kopp on ees. 6 peatükk



21 dets 2011

Eile 3 nädalat tagasi tulin siia surevasse külla. Need 3n on lennanud kiiresti, juba 3 nädalat. Aga ega enaam ei jõua kaa. Kõik ja veel kõik ajab närvi ja sis istud siin ja teed oma sajoobi. Venitad oma katteid ja annad ette ja õmbled jne. Vahel olen teisel tiimil ka abis olnud, nemad kinnitavad neid katteid alt servast.

Eelmine nädal või mingiaeg käisime Jurian Bays, see mingi äkki 150 km siit eemal. Ookeanisääres, kaasas skuuter või jeti või mis iganes ta on, igatahes see istumisega versioon. Väljas oli nii suur tuul ja külm oli seeega ma kaevasin ennast liivaluite taha maasse ja hakkasin õlut peale valama, et ilus oleks olla. Hetkepärast enam nii tuuline polnudki ja otsutasin ka varba vette susata. Ja kuidagi ma lõpetasin kõrvuni vees. Vesi oli soe ja selline tunne, et sees soojem kui väljas aga kuradi soolane.
Sõideti skuutriga ja veeti mingit ümmargust tuubi sabas kus rahvas peal sa istuda, mulle see tuub ei tundunud huvitav, kuna puudus lenx ja ma võtsin skuutri ja läksin sellega laia ookeanipeale laiama. Päris kift tunne sellisega, peaks endale ka soetama aga võimsama, 800cc on ikka lahja vees. Kihutasin risti ja pikku laineid ja tõmmasin nokka ja hüppasin, üldse oli äge niikaua kuni silmad ja suu olid nii paksult soola täis, et enam ei näinud ega suutnud öökimist lõpetada. Natuke kihutasin veel ja tulin randa tagasi, vahetasime sõitjat. Õllega suu soolast puhtaks ja tagasi koju. Selle lühikese 3 tunniga suutsin ma rinnapealt nii ära põleda, et nägin välja sama punane kui üks korralik tulekustuti. Samasuguse tulemuse olen saanud päev otsa Kauksi rannas istudes, nii et see tuli küll väga salakavalalt ja ootamatult.
Töötame nüüd vahel öösel 2st ja vahel hommikul 6st või 8sast. Raske aru endalgi saada. Pikad päevad peaksid hea raha tooma. Jääme lootma.

Tegime veel mõned päevad tööd ja eile või üleeile või kurat teab mis päeval jätsime poolest päevast katki kuna liiga tuuliseks tuli ja tulime autosid remontima ja koristama ja puhatama. Minu teha jäi bobcat, kuna sellel oli elektriline viga miski, käima läks aga välja ei surnud enam - minuarust palju parem variant kui bobcat mis välja sureks aga ei käi kusagilt otsast. Igatahes ma võtsin hakkasin kaitsemid katsuma ja näppima ja järsku hakkas salongis midagi piiksuma ja mootoris klõpsuma ja oligi korras. Ühendasin veel väljasuretussüsteemi mootori külge tagasi, mis ennem maha oli võetud kuna ei töötanud ja valmis ta saigi. Tinutasin veel ühe jeebi raadiosaatja antenni kokku ja tegin nipet näpet.

Uus kokk on Belglane, pikk kui kurat ja teeb jube hästi süüa. Pannkooke ja omlette ja kooke ja suppe. Aga liha praadida ei oska, suured ilusad lihalatakad aga poolpehmed ja punased, juba teist korda. Viskasin ühe täna prügikasti ja kõndisin sirge seljaga minema ära. Teen parem võiku, on kindlasti küpse.

Ükspäev marutas nii hirmasti, et see sodi mille sees viljatera on viljavarre küljes, see sodi lendas mööda ilma ringi ja meenutas lumetormi, meenutades mõnda külma talveõhtut.

Keegi oli veel kuuske meenutava puu teise majja vedanud.

Täna tegime mõned katted siin seal ja tulime tagasi Carnamahi ja hakkasime siin juba valmis saanud vaka katet pingutama. Siin 6 vakka ja nr4 sai täis eile. Meie vedasime katted peale ja õmblesime kokku ja teine tiim kinnitas servad. Täna oli meie tööks siis see kate pinge alla tõmmata. Selleks väga lihtsad kangid ja süsteemid mis lubavad juba kinnitatud kated pingutada. Paar tundi nikerdasime ja kõik jällegi. See viljatransportimis konveier on üks kaval asi. 450m pikk nagu ka viljavakad, jookseb kahe vaka vahel ja selle lindi peal või vahel jookseb siis see risti lint mis tõstab vilja vastavalt siis kummale poole vaja. Kogu see lint jookseb veel selle tõstija aparaadi kõhust läbi, nii et see saab omakorda sõita mööda linti täis pikkuses edasi ja tagasi. Peenike äri.











Kolmapäev, 14. detsember 2011

Igav on ja kõrini kaa. 5 peatükk


Plääd ma olen nüüd 2 nädalat siin istunud ja viljaga mässanud. Tänaseks on asi juba niikaugel, et paljalt vilja või selle kattematerjali haisu tundes läheb süda pahaks. Kõrini sellest igavast mittekusagile viivast tööst ja sellest seltskonnast.
Nüüd viimased kaks päeva oleme käinud kaugemal kohas, 40 km siit. Seal on 1 viljavakk ja seda poolenisti täidetakse ja teine ots on lahti ja seda me ehitame nüüd pikemaks. Eile panime tugitalad servadesse püsti, iga meetri taha üks ja täna hakkasime seda kõik plekiga katma. Eile tegime 14h järjest ja täna vist 10 või midagi sellist. Kõige põnevama oli eilse öö juures see, et kõik juba magasid ja siis tuli see tropp koristaja ja hakkas öösel põrandaid imema,, on ikka mõistus.
Päeval harrastasin bobcatiga sõites süüte välja keeramist,,,, oleks peaaegu edaspidi kukerpalli pannud koos bobikuga - niivõrd lõbus oli. Tükk aega kiikusin edasi tagasi ja oleks peaaegu esiklaasist välja mind visanud.

Tööle lähme päris öösel. ikka 3või 4 paiku ja tuleme niisugusel ajal, et kõik poed ja postkontorid on suletud ja midagi asju ajada ei saa. Täna jooksin lõunapaiku postist läbi, et uurida mis on saanud minu kauaoodatud pangakaardist.. ei sittagi pole saanud. Peale tööd sain veel jooksuga poest läbi ja ostsin 4L kokat endale 5$ eest. hea diil. Loodan ükskord selle aasta jooksul saada oma pangakaardi ja sellega minna kohalikku külavalitsusse omale Ausi ID-kaarti tegema, et ei peaks passi kaasas vedama koguaeg - ja no raha tahaks ka pangakontolt välja võtta juba.... Tõeline tase on see, et palgapäev on iga teine teisipäev aga raha tuleb kontole reedel... whaaaaat??!?!

A mis ma siin ikka kirjutan, midagi pole muutnud, kokk lasti lahti ja nüüd tuleb paar päeva niisama ise hakkama saada kuni uus tuleb - backpacker, meesterahvas... perse küll :S

Naabrid kaunistavad siin üksteisevõidu maju, jõulud on vist ukse ees. aru küll ei saa siin sellest.





Laupäev, 10. detsember 2011

Igavus ajab härja kaevu! 4 peatükk



Nii. Käes on (vaatab kalendrist kuupäeva ja päeva) 10 detsember 2011 issanda aastal. Oleme iga päev öösel tööle läinud ja teinud mingi 10ni päeval ja siis pausi teinud tunnike ja siis uuesti tööle läinud, tundide arv vast tuleb napilt 8 kokku päevas. Olen olnud nii väsinud, et kaks päeva jäi päeval magama ja magasin 10 v rohkem tundi jutti kuni järgmise öösel tööle minemiseni. Kõik õhtusöögid maha magatud. Aga pole viga. Kõigil on juba kopp ees siin töllerdamisest. Mike ja osa kutte läksid eile Perthi ja meie jäime siia 5kesi ja boss. Tegime eilse jura ära ja tõttasime poodi, kõikidel oli kett nii maas ja kõrini seega võtsime õlut, kuna oli reede ka. 10 pudelit 0.355L maksis 21 dollarit. Istusime teise majja maha, tegime mõne õlle ja sõime pitsa. Peale esimest õlut oli pea viltu põlvede kohal ja silmad paistes - magada tahaks. Pidime kõik kõvasti kohalikku pubisse minema jne aga ma sättisin koju ära ja jäin bossiga juttu rääkima.
Täna siis Laupäev ja ärkasime kell 6hommikul ja läksime bossiga tööle. Kuna Mike on ikka veel Perthis siis me katteid peale ei tõmmanud enam vaid aitasime teist meeskonda kes kinnitab neid katteid ja värvisime mingi veetõkkeplögaga õmbluskohti 4 tundi. Siis sai kõik töö otsa ja tulime koju ära. Tegime grillil mõned peekonid ja munad ja läksime laiali. Passisin kodus suures igavuses kuni tekkis mõte minna ometigi sinna soolajärve äärde ära. Võtsin meie luksus-auto commodore ja panin vurama. Jõudsin üsnagi järve äärde, jätsin auto maha ja jalutasin edasi hoolikalt nina maas mitte madudele peale astudes järve äärde. Teepeal jäi mulle silma aastakümmend seal mädanenud mingi autoromu, mingi tõeliselt vana isend ja üks ära mädanenud jalgratas. Jõudsin siis järvepeal. Tiirutasin paar ringi ümber oma telje aga midagi ei juhtunud :D Rabasin mõned fotod ja tulin koju tagasi - oleks aeg endale vist mingi profikaamera osta mitte telefoni ega videokaamegaga plõksida....

Ahjaa, meenutusi eilsest: istusin 46 minutit telefoniotsas, et saada oma tax file nr kätte. 25 mintsa sellest oli ooteaaeg ja ülejäänud rääkisin siin konsultandiga. Sain kätte kah. Ja paar päeva tagasi oli 20 minutit kõne, 4 edasi suunamist, et saada oma pangakaart Perthi pangakontorist siia Carnamahi postkontorisse... selline tore vahepala siis.










Pühapäev, 4. detsember 2011

Tuul tule tagasi. 3 peatükk



On pühapäev juba ja 20:00, lähme uue tiiru peale tööle. Hommikul läksime juba 14:30 korraks välja ja tulime kuueks sööma, nüüd ootame uut ringi ja lähme. Tuult pole ja jubedalt on tööd. Eile alustasime kell kolm päeval ja lõpetasime pool 6 hommikul. Neliteist ja pool tundi vist. Ei jõua arvutada. Päev oli niii kuradi palav. 35 kraadi, ronisime kuuma vilja sees, õhku pole, kärbseid suu ja silmad täis. Vedasime neid kuradi katteid üle viljamäe ja siis laiali, õmblesime eelmise külge kinni ja kerisime lahti. Kate on 41m lai ja 24 m pikk. Kaalub 600kg. Nägu valutab, huuled kaa. Tegime siin Carnamah'is tööd ja veel öösel sõitsime 2 kohta läbi. Mike andis mulle mingi vana toyota või commodore V6 või keegi ei tea ka mis auto see on, rool igatahes jumala valel pool. Mina kihutasin sellega ja tema sõitsis oma väikese veokaga, tore on samas istuda kõrval tal kui ta 130km/h ringi lendab selleg mööda käänulist teed ja taga pole kast vaid plate millel on 3cm kõrgune serv, seal peal edasi kõik asjad lahtiselt pealt: torud, ketid, kinnitused, kastid, redelid, prozektorid - imekombel jäid kõik alles. Mina panin selle commodore kärakaga ringi ja tundus üsna ärev valelpoolteed sõita. Mike ise on huvitav kuju, arvasin, et ta on vähemalt samavana kui mina (28a. Toim.) või siis veel rohkem, aga ei, kutt on 23. näost ja kehast seda kindlasti ei ütleks.
Täna on on jalad käed ja kõik detailid suht läbi. Viljast üles ronida ei jõua. Eile öösel aitasin Mikel tema kastikasse laadida neid katteid ja muud sitta, seal väike kraana peal, mida isegi võiks öelda, et toodetakse Eestis, Narvas, käisime seal tööd tegemas kunagi. Kohas kus nii sõber Sool kui ka Hr. Muts mõlemad korraliku kõhutõve said, üks sai siis korralikult kõhu lahti ja teine kinni. Nö töömõttes. Lõpuks tõstsin ma ise selle kraanaga nodi üles ja alla ja mida iganes, ja tagatipuks ütles Mike, et võta sa veokas ja ma võtan traktori ja käime seal ja seal. Hüppasin siis suure hullu rooli ja päris põnev oli töristada. Eile päeval hakkasin ühte DVD filmi vaatama, siis tuli boss, et lähme tööle, täna ärkasin, et vaatan edasi, sain natuke vaadata, lähme tööle. Ei teagi mitu päeva läheb aega ühe filmi vaatamiseks. Igatahes kõik pakivad midagi siin ja lähen vaatan ka mis toimub. Pea nii sassis ja keha nii väsinud et jutt läheb sogaseks.

Selgus siis et läksimegi edasi tööle. Käisime tiiru 30 km eemal objektil, mina sõitsin jälle vana commodorega, õmblesime seal kiiresti ühe katte peale ja tulime tagasi Carnamahi. Läksime objekti siin ja tegime tunni või kaks. Järsku hakkas taevas nii hullult lõhkuma, et ei julgenud enam viljakuhja otsas istuda, äikesenooled käisid igalepoole maani välja, kaugemal küll, kuid üks pauk oli peakohal nii kõva et lõi meid kõike jooksuga kuhjaotsast alla. Otsustasime, et seal üleval suht ohtlik, kuna midagi väga kõrgemat kõrval pole. Tulime alla ja järsku hakkas niimoodi sadama, et ei jõudnud asjugi kokku panna. Kõik kutid läbimärjad ja vesi tõusis hetkega üle saapaserva. Panime asjad kokku ja kihutasime koju. Lõpetasime sellekskorras päeva.

Muidu on huvitav siin väljasurevas kõrbelinnas, näiteks pole ma varem näinud kuidas taevas kuu on madalamal kui tänavavalgustuslambid. Kohe nii vastu maad, justkui tahaks maa servataha ära kaduda. Papagoid kädistavad hoovis nagu pääsukesed kodumaal.









Toyota/Commodore/Lexcen V6 3.8L - meie kärakas


Video Iirimaalt pärit filosoofist

Laupäev, 3. detsember 2011

Tuul, ikka see tuul. 2 peatükk


No on juba laupäev ja pole midagi suur teinud, eile öösel tegime paar tundi tööd ja järsku plaks meeletu tuul ja tahtis meid koos viljakattega minema vedada. Eile hommikul tulid teised vennad, et lähme teeme väikese roadtripi, Geraldton, 180 km eemal. Mis ikka, panime ajama, mööda kõrbe, vahepeal olid ilusad valges soolajärved. Geraldton oli ilus, meenutas rohkem Hispaania rannikut mitte Ausi. Käisime ringi, rannas, üks vana ostsin i-phone, teine läpaka ja mina ostsin 29dollarise uue sony ericssoni telefoni, mis nüüdsest töötab ilusti ja levi põhjas. 59dollari pealt oli allahindlus. Nii et õhtuks 7ks olime tagasi käisime söömas ja läksimegi tööle.

On uus hommik, jälle tuul tormab. Eks näis siis mis edasi saama hakkab, asi tundub juba naeruväärsena. Jäägem moodsaks!
Geraldton