Kolmapäev, 21. detsember 2011

Kopp on ees. 6 peatükk



21 dets 2011

Eile 3 nädalat tagasi tulin siia surevasse külla. Need 3n on lennanud kiiresti, juba 3 nädalat. Aga ega enaam ei jõua kaa. Kõik ja veel kõik ajab närvi ja sis istud siin ja teed oma sajoobi. Venitad oma katteid ja annad ette ja õmbled jne. Vahel olen teisel tiimil ka abis olnud, nemad kinnitavad neid katteid alt servast.

Eelmine nädal või mingiaeg käisime Jurian Bays, see mingi äkki 150 km siit eemal. Ookeanisääres, kaasas skuuter või jeti või mis iganes ta on, igatahes see istumisega versioon. Väljas oli nii suur tuul ja külm oli seeega ma kaevasin ennast liivaluite taha maasse ja hakkasin õlut peale valama, et ilus oleks olla. Hetkepärast enam nii tuuline polnudki ja otsutasin ka varba vette susata. Ja kuidagi ma lõpetasin kõrvuni vees. Vesi oli soe ja selline tunne, et sees soojem kui väljas aga kuradi soolane.
Sõideti skuutriga ja veeti mingit ümmargust tuubi sabas kus rahvas peal sa istuda, mulle see tuub ei tundunud huvitav, kuna puudus lenx ja ma võtsin skuutri ja läksin sellega laia ookeanipeale laiama. Päris kift tunne sellisega, peaks endale ka soetama aga võimsama, 800cc on ikka lahja vees. Kihutasin risti ja pikku laineid ja tõmmasin nokka ja hüppasin, üldse oli äge niikaua kuni silmad ja suu olid nii paksult soola täis, et enam ei näinud ega suutnud öökimist lõpetada. Natuke kihutasin veel ja tulin randa tagasi, vahetasime sõitjat. Õllega suu soolast puhtaks ja tagasi koju. Selle lühikese 3 tunniga suutsin ma rinnapealt nii ära põleda, et nägin välja sama punane kui üks korralik tulekustuti. Samasuguse tulemuse olen saanud päev otsa Kauksi rannas istudes, nii et see tuli küll väga salakavalalt ja ootamatult.
Töötame nüüd vahel öösel 2st ja vahel hommikul 6st või 8sast. Raske aru endalgi saada. Pikad päevad peaksid hea raha tooma. Jääme lootma.

Tegime veel mõned päevad tööd ja eile või üleeile või kurat teab mis päeval jätsime poolest päevast katki kuna liiga tuuliseks tuli ja tulime autosid remontima ja koristama ja puhatama. Minu teha jäi bobcat, kuna sellel oli elektriline viga miski, käima läks aga välja ei surnud enam - minuarust palju parem variant kui bobcat mis välja sureks aga ei käi kusagilt otsast. Igatahes ma võtsin hakkasin kaitsemid katsuma ja näppima ja järsku hakkas salongis midagi piiksuma ja mootoris klõpsuma ja oligi korras. Ühendasin veel väljasuretussüsteemi mootori külge tagasi, mis ennem maha oli võetud kuna ei töötanud ja valmis ta saigi. Tinutasin veel ühe jeebi raadiosaatja antenni kokku ja tegin nipet näpet.

Uus kokk on Belglane, pikk kui kurat ja teeb jube hästi süüa. Pannkooke ja omlette ja kooke ja suppe. Aga liha praadida ei oska, suured ilusad lihalatakad aga poolpehmed ja punased, juba teist korda. Viskasin ühe täna prügikasti ja kõndisin sirge seljaga minema ära. Teen parem võiku, on kindlasti küpse.

Ükspäev marutas nii hirmasti, et see sodi mille sees viljatera on viljavarre küljes, see sodi lendas mööda ilma ringi ja meenutas lumetormi, meenutades mõnda külma talveõhtut.

Keegi oli veel kuuske meenutava puu teise majja vedanud.

Täna tegime mõned katted siin seal ja tulime tagasi Carnamahi ja hakkasime siin juba valmis saanud vaka katet pingutama. Siin 6 vakka ja nr4 sai täis eile. Meie vedasime katted peale ja õmblesime kokku ja teine tiim kinnitas servad. Täna oli meie tööks siis see kate pinge alla tõmmata. Selleks väga lihtsad kangid ja süsteemid mis lubavad juba kinnitatud kated pingutada. Paar tundi nikerdasime ja kõik jällegi. See viljatransportimis konveier on üks kaval asi. 450m pikk nagu ka viljavakad, jookseb kahe vaka vahel ja selle lindi peal või vahel jookseb siis see risti lint mis tõstab vilja vastavalt siis kummale poole vaja. Kogu see lint jookseb veel selle tõstija aparaadi kõhust läbi, nii et see saab omakorda sõita mööda linti täis pikkuses edasi ja tagasi. Peenike äri.











Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar