Teisipäev, 3. jaanuar 2012

Jõulud uus aasta ja õlu. 7 peatükk


Nüüd juba uus aasta ja suurt midagi pole juhtunud, kaks korda selle aja jooksul Perthis käinud, esimene kord jõuluajal 4 päeva ja nüüd aastavahetuseks 2 päeva.
Tööga hakkab asi ühelepoole jõudma. Mõned vakad on vaja veel osalilselt katta ja osaliselt siis ka kangas servaalla ära kinniada ja pingutada. Pangakaarti pole ikka veel saanud, jõuluajal tellisin uue, juba seega kolmanda kaardi otse pangakontorist kohelesaatmisega siia Carnamahi postkontorisse. Võtsin sealtka raha välja kuna olin bossi käest 200 võlga võtnud, kodust kaasa võetud raha mis taskus oli oli salamisti otsa saanud.
Jõuluööbimiseks valisin oma old swan barracki, kus ma esimene kord poolepealt lahkusin ja mulle raha tagasi andmise asemel anti tsekk neil ööbimiseks. Imekombel nad aktsepteerisid seda ja ma sain oma 92dollarise paberilipaka eest ööbida ja natu pidin peale veel maksma et saaks 4 ööd ära olla seal kenasti. Käisin kohustusliku ringi linnale peale ja õhtu saabudes kohtusin siis oma toakaaslastega. Valisin 4se toa. Toas üks oli Adam iirimaalt ja teine oli ka keegi, itaaliast vist, ja kolmas oli kurat teab kes ja ta oli Balile läiinud reisima selleks ajaks. Midagi teha polnud, oli äkki jõuluõhtu 23.-24 ei mäleta enam, võtsin oma kodust kaasavõetud vana tallinna ja siirdusin mäkdonaldisse cocat ostma. Vist võtsin mingi eine lausa, sest mäletan ennast friikatega kosutamast. Vana tallinn oli hea. Üle kuu aja pea mittemidagi maitsnud kui mõend õlled. Pähe hakkas ka raisk kohe esimesest paugust. Trimpasin seal vb kolmandiku ära kuni friikad maha jahtusid ja coca otsa sai ja seadsin sammud tagasi hostelisse, kuhu oma kärakaga sisse minna ei tohtinud. huinea. edasi. Trimpasin omas toas ka veits ja vaatasin et igavaks kisub, tõttasin alla baari tegin mõne õlle. Õllekõrvale naba sügades jalutades leidsin mingi suure kasti ümbrikute ja kirjadega. Kuna midagi teha ei olnud hakkasin seda läbi siblima. Leidsin mõned eesti nimed ja värgid ja endalegi ootamatult leidsin ümbriku oma nimega. Commonwealthi kauaoodatud pangakaart, see esimene mis ei oleks kohe kindlasti sellele aadressile pidanud tulema vaid postkontorisse. Nojah, proovisin seda kaarti siis aktiveerida netis oma pangalehel aga juba oli hilja sellejaoks. See oli see kaart mille ma tellisin esimesel päeval Ausi jõudes.
Järgmine päev helistasin Anule. Kutsus endaga koos turule aga mitte päris Perthi vaid edasi, mis seal ikka, rongipeale ja 3 peatust edasi ja kohal. Jalutasime veitsa rääkisime juttu ja ma tulime pärast koos Perthi tagasi.
Edasi ei tea mis sai, kõik päevad olid ühesugused igavad ja õhtud veetsin eemalasuvas hostelis õlut juues. Mingi päev pidi olema Kings Parkis kodutule jne meiesugustele jõulupiknik, linna poolt. Läksin seda otsima, käisin näljase näoga mitu km maha ja tulin sealt veel näljasemana tagasi. Ei mingit pikniku.
Mingipäev sain kokku Taaviga, keda ma juba eelnevalt Perthist tean. Jalutasime päeval ikka siin seal ringi ja käisime pika maa jalgsi mingi Härrisoni saare peal - Perthi kõrval paremal, kängurusid otsimas. Lõpuks leidsime ka ja tegime pilti neist. Põnevad väiksed värdjad nad, nagu jänese näoga tüübid. Mingihetk otsustasime kasti õlut osta igaksjuhuks ja läksime kusagile parki seda maitsma, maru vesi tundus olevat. 2.3% rsk. kuradi kurat :D Palju ei jõudnud kuna väljas läks külmaks :D mul hakkas jahe ja panime minema sealt. Mina hosteli ja ta ka kusagile teise suunda. Mingi vahejuhtum meenub mingist maani täis tüübis hostelis kes endale noaga või kellegi teise abiga ilge augu kätte torkas, ja ütles et kõik on korras, näost valge ja verejuga sabas. Kasutasin kohe juhust, hüppasin mingite tüdrukute juurde, et juttu alustada. Kas te ikka nägite ja teate seda ja teist ja... üks oli inglane ja teist ei mäleta. Lõpuks tuli KIIRABI ja takistas kõik ära. Ma läksin magama ja öösel tuli mingi kari rahvast meie tuppa ja mingid purjus pifid jäid minu tuppa alla voodisse magama.... ei tea jah mis kuradi värk sellega on.. see oligi vist põhiline mis jõuludesse puutub. Jõulumelusse matsin kusagil 300 dollarit ehk midagi ostmata. vb vähem kah.- hostel 120$ ja 200 kadus rahakotist.

Tagasi maale, tuuline ja passisime paar päeva ja viimasel päeval 31. öösel tegime veits tööd ja 31 hommikul tormasime ummisjalu Perthi poole tagasi. Selleks ajaks olin oma naaberküla ainsa teadaoleva eesti emasega suhelnud, et tema tuleb ka Perthi ja läheb Underground hostelisse. Ma siis võtsin ka sinna toa, näeb tüdruku lõpuks äragi ehk. Aga õnneks oli loodus seekord minupoolt ja neid oli hoopis kaks. Igatahes võtsin toa selles pagana hostelis mis oli paar tänavat eemal minu eelmisest old swan barrackist aga see oli natuke kallim siin. Telefonis broneerisin 6se toa ja mingi 33 dol vms oli öö. Kohalejõudes midagi seal letitaga kokutati ja koos võtmetagastusrahaga taheti mu käest 140 dol midagi :S ma saatsin pikalt vana ja ütlesin et ole normaalne. Tema väidab et mul on bronnitud 4ne tuba. Isegi 4ne tuba poleks 140 doll kuidagi välja andnud, lõpuks andis ta mulle 32 dollari eest 6se toa hinnaga 4se toa kuna neil oli segadus. Väga mõistlik diil. Väga viisakas koht oli kaa, ei meenutanudki avalikku peldikut nagu eelnevad kõik. Peltad-pesulad olid korras ja puhtad ja uued. Tuba oli ok ja toakaaslased olid ka ok. Mulatt koos valge kutiga iirimaalt ja mingi Walesi kutt ka. Rahulikud tsellod kõik. Vb sellest kanepikeeramisest mis seal koguaeg käis.
Mingiaeg sain kokku naaberküla Aigiga siit ja tema sõbrants Svetlana ja me panime Kings Parki poole ajama. Alguses küll jala ja edasi bussiga - pidi ju suur eestlaste koosviibimine olema seal pargis. Istusime maha. Avasin oma 12 õllega täiedetud seljakoti ja hakkasin päikesekäes Soolekat tegema (istuda maha ja juua õlut. Toim.) Rääkisime juttu, helistas Taavi ja kutsus paarkümmend meetrit edasi nende seltskonda, seal oli neid kümme ehk, kolm kutti riietatud roosade pantrite kostüümi ja üks kena piff valges ja ma ei suuda enam välja mõelda keda see kostüüm esitlema pidi. Igatahes imbus meeletu kogus eestlasi kokku, vast 30 tk õhtupimeduses. Kedagi ma ei teadnud ega ei tea siiamaani, ilmselt oma seljakoti pärast. Kell hakkas 12 saama öösel ja siis sättisime koha vaateplatvormi äärde sisse ja hakkasime Perthi kesklinna poole silmi teritama. Tuligi mingi 5-8 minutit rakette aga mittemidagi huvitavat nagu meil kodus. St raketid olid ilusad jne, aga neid tuli ühes kohast koguaeg ja see tegi taeva ikkagi tumedaks ja igavaks. See paugutamine sai läbi, õlled läbi, ise ka üsna läbi ja hakkasin linna tagasi vantsima. Ma nüüd ei tea küll öelda kaua ma seal ttulin aga endale tundus küll et hetkega olin tagasi. Vast oma 4km jalutamist. Teepeal ületasin põnevaid sildu ja kohti mida järgmi päev oli kohe huvitav vaadata. Läksin Northbridge, mis oli minu linnaosa nimi, ühte hiinakasse sööma. Seal istusid 2 tüdrukut ja kutsusid enda lauda. Ausikad. Rääkisime ilmselt midagi juttu ja nad küsisid kust ma pärit olen ja võtsid mu nr, et järgmine päev koos kusagile välja minna.. Mulle meenusid nad alles tükk aega hiljem, järgmine päev, nagu ka muud asjad. Ärkasin 12 midagi ehk ja taterdasin alla baari kus sain oma tasuta õlle, mida mulle registreerimisel tasuta kupong lubas. Istusin basseiniäärde maha ja vaatasin et maru igav on niisama. Oli pühapäev. 1 jaan 2012 ja ja kärakapood oli kinni. Sellest järgimine ka.. No mida kuradit. Läksin hostelisse solvnud näoga ja võtsin vastu otsuse et lähen teises suunas poodi otsima ja sealtsamas otsin ka ühed Jõhvi eestlased üles. Mõeldud tehtud. Lõpetasin Jõhvi Irise ja Taneliga aga ilma õlleta. Solvununa läksin hostelisse ja jäin voodisse 4st 5st magama ja 10 õhtu ärkasin ja keerasin külge ja magasin edasi. Aastavahetuse eelarve paneb siiamaani muigama. Perthi minnes oli 160 dollarit. 64 midagi läks ööbimine, 28 õlled vanaaasta õhtul 10 dol söök. Mõned mäkdonaldsid ja tagasitulles oli veel 40 dollarit alles :D ulmeeee

Esmaspäeval pakksime nodi kokku ja 10 hommikuks välja hostelist ja kell 1 saime autoga kokku ja sõitsime tagasi Carnamahi. Belglasest kokakutt suutis 2 korda poole tunni jooksul ringteele ette sõita aga õnneks jäime kõik ellu. Debiilik - liha ka praadida ei oska.

Jõuludeajal jäi üks meie kõige normaalseme vend siit Perthi ja enam tagasi ei tulnud, korra asjadele järgi ja leidis uue töö kusagil kaevanduse abilisena, hetkel kirjutades seda on ta Bankokis ja naudib ämbrijooki. Aastavahetus sõi meilt kaks meest, nemad lahkusid juba siit aastat vahetama minnes. Järgi on jäänud vaid need inimesed kes mulle grammigi ei istu...
Aitab küll praeguseks. Vaatame mis edasi saab







----------------------------------------------------------------------------------------



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar