Nüüd oleme siin veel mõned ööd päevad paari tunni kaupa tööd teinud aga suurt rohkem midagi. Hakkab läbi saama see värk. Räägin parem mis paar päeva tagasi toimus.
Ilm tööd ei lubanud teha ja mina heitsin hommikul voodisse tagasi. Tuli David, boss ja ütles, et läheb kõrvalkülla lennukit tankima, ega ma kaasa ei taha tulla. Nõus muidugi. Kihutasime kohalikule lennurajale. David vaatas lennuki üle, nagu ta iga lennupäev seda teeb, kontrollis pulgaga kütusetaset ja ise kiitis et pooled mootoriseiskumised on süüdi kütuse otsalõppemises. Puupulk paagis ei valeta. Sõitsime rajale ja kimasime vastutuult minema, päris hirmus ja õõnes tunne oli kuidas see väikene konserviplekist küna edasi tagasi ja küljelt küljele loksus, vahepeal kukkus allapoole ja siis jälle pauguga põrkas ülespoole. Kogu tee, mis ise oli ehk 5-10 km pikk avastasin ennast äärmiselt krampis olema. Maandusime ja kuidagi parem hakkas. Tankisime ise paagid täis mõlemas tiivas, kuna kutti kelle paagist me võtsime ennast kodus polnud.
Rajale ja siis minema, mõtlesin et koju tagasi aga ei, 70 km eemale kõrvalküla poole nimega Minginew. Külla Mallori vanale bossile Nickile ja sealt siis autodega edas Dongarasse, kus Mike ja teised auto ja skuutriga ees läksid. Teepeal seletas boss kõiki seiereid ja nuppe ja pedaale ja asju, paljud asjad oli niisamagi selged ja loogilised. Teada sain et kaks eraldi paaki mõlemas tiivas, salongis on suur kraan kus valid kumba paaki kasutada tahad. Samuti on mõlema paagi kütuseseierid ja kütusesurve olemas armatuuril. Mootoriks on 4 silindriline boksemootor midagi 6 liitrise töömahu kanti. Õhkjahutusega Rotaxi mootor vist. Sissepritse, kaks magneetot, käivitamisel pead proovima et mõlemad süütesüsteemid töötaks, et kui üks jampsib siis saab teisega edasi panna, st seda et ka kaks süüteküünalt on silindri peale. Süütejuhtmed on varjestatud ja kõik nägi päris kena välja kapoti all, välja arvatud et kogu see mootor oma kinnitusraamiga oli lennuki enda küljes paari M8 poldiga :S Mootori tööpööreteks oli 2500 rpmi ja mina arvasin eluaeg et lennuki kiirust reguleeritakse pöörete muutmisega aga ei. Seal oli kolm kangi millega seda tehti. Peamine oli poweri kang. Siis pöörete kang ja segu kang vist. Igatahes pöörded olid koguaeg samad ja jäid automaatselt samaks propelleri enda automaatse labada n.urga regulaatori tõttu. St ise reguleerib labade nurka et mootoril oleks ühtlane vedu taga koguaeg.
Igatahes. Lendasime taganttuulega mis andis meile vast kiiruseks 250km/h, 120 sõlme. Küll hüppas ja kargas aga harjusin ära. Pakkus korra rooli aga sellel hetkel oli mul endal veel tegemist otsutamisega kust otsast välja tahab kõik tulla minust. Kõige jubedamaks läks siis kui vana rooli lahti laskis ja taskust mingi kaardi võttis ja malli ning sirkli järgi hakkas lennuteed välja arvutama. Aga samas imestasin et see väike lennuk ikka seisis suht paigal ja väga hullult ei loperdanudki arvestades et keegi rooli ei hoidnud. Logistasime oma 20 mintsa taevalaotuse all, tiir üle meie töömaa ja jõudsime Minginew maandumisrajale. Sealt edasi Nicki juurde ja sealt edasi randa. Nick näitas oma elupaika ja rääkis eelnevatest Eesti kuttidest, kes tema all töötasid.
Maailm muutus jälle olulisemalt väikesemaks, kuna kõik nimed ja näod olid tuttavad keda ta mainis. Nicki abikaasa näitas mingit kohalikku ajakirja kus Eestist oli räägitud - Tori hobustest. Elu24 või mis.
Kuna David oli väga huvitatud minu filmimisest ja värgist siis läksime õhtul veel spets ilusa valgusega tõusu ja maandumist filmima, väriseva käe abistamiseks teipisime harjavarrest satiivi kokku.. sai parem küll.
videod
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar