Reede, 27. jaanuar 2012

Töötu-kodutu 11 peatükk

Töö on nüüd tänaseks nädal tagasi lõppenud. Carnamahst sõitsin Geraldtoni, 180km põhja, passisin seal öö rannas autos magades. Tuli järgmine päev esmaspäev ja ajasin linnas asju, käisin pangas raha välja võtmas, autole tarvikuid otsimas. See pagana 220V adapter mille ma Mike käest sain lendas esimene öö õhku ja asju ma autos laadida enam ei saanud. Otsin uue adapteri 80$ eest ja elu läks edasi.
Sõitsin mööda läänekallast alla ja peatus päris mitmes kohas ööks rannas jällegi autos magades. Lõpuks jõudsin Perthi mööda maagilst läänerannikut ja päris kena oli kohe. Käisin siin teepeal osades autopoodides veel pukse ette otsimas jne. Sõitsin läpakas lahti kõrvalistme peal ja google mapsist vahel silmasin kuhu keerata. Vahepeal ühes armas kohas panin oma plätud, särgi, nokatsi ja telefoni kaldale ja läksin suurde rohelisse ookeani kümblema. Sellel ajal kui mina vees mõnulesin, käis laine rannas ja viis mu plätad ja muu nänni minema. Sain kõik kätte aga telefoniga on jokk.
Nagu kombeks on saanud, oli Perthis pühad ja kõik asutused kinni. Esimest korda tulin elus Perthi oli nädalvahetus, teinekord olid jõulud, kolmas kord aastavahetus ja nüüd neljas kord oli austraaliapäev. Seega jälle midagi teha ei saanud ja pool linna oli suletud. All jõekohal tegid lennukid vigursõitu, nii kahetiivalised, kui ühetiivalised, suurem 2maailmasõjaageset pommitajat meenutav sõiduk, mõned kopterid ja ka reaktiivhävitaja. Päris äge. Mina kakerdain teiselepoole jõge ja sain tuttavatega kokku. Õhtul pimedas lasti pool tundi ilutulestikku ja päris kena oli.
Tuli uus päev ja reede. Kõik oli avatud ja astusin rõõmsameelselt panka, omale 4ndat pangakaarti tellima. Õnneks läks punase täpiga indilane taharuumi ja tõi 2 minu nimelist kaarti. Ühe panime siis käima ja teise hävitasime. Lõppesgi see 2 kuune pangakaardidraama. Edasi sammusin maksuametisse, et uurida kas mu maksunr on õige ja oma dokumente uurima seal, kuna ma ju neid paberil polnud saanud. Seal sujus kõik superhästi ja sain oma paberid ja kõik oli õige. Edasi sõin suure potitäie hiinakat mis tahtsin välja kõik tulla kuna see oli vist liiga rasvane või sai seda palju. Tatsasin tagasi kesklinna, käisin ühest elektroonikapoest läbi, lihtsalt silt kutsus. Seal nägin sama telefoni müügil nagu mul ookeani läks ja maksis 39dollarit. Ma juba otsisin raha ja täitsin pabereid seal ja tegin nalja, et mis te müüte 39ga või - kõik teised müüvad ju 29.-ga Me müüme siis sulle ka 29ga ütles müüja ja oligi kaup koos.. Vahepeal olin käinud oma telefoniesinduses ja neil seda telefoni enam ei ole ja seda ei toodeta kaa enam. Sellega korras. Seadsin sammud kaamerate poodi, et mitu kuud ihaldatud GOPRO kaamerat jällegikord vaadata ja ilastada seal. Vana oli letitaga ja tahtis mulle kohe maha müüa ühe. 400 dollarit hind nagu ka siis kui ma siia linna tulin. Rääkisime juttu ja ütles, et selle hind ei lange veel aastaid jne.. nali naljaks. ma ütlesin, et ma nagunii ostan selle endale kunagi.
Osta juba kohe ütles vana.
Ma et liiga kallis on.
Paljuga sa tahad siis küsis poemüüa.
Ma vastasin et 350ga võtaks ära.
Ok eks sa võta.
Oota ma käin pangas ära..

Pangast tagasi, viskasin talle 7 ilusat 50dollarist letti ja jalutasin uhke GOPRO HERO2 MOTORSPORT versiooniga välja. Suva elektroonika poest ostsin veeel talle mälukaardi ja kolmandast poest sigaretisüütaja-laadija-toite. et sõiduajal saaks laadida ja filmida.

Väga hea päev oli.
nüüd siis on jälle 2 tühja päeva kus midagi teha ei ole...

1 kommentaar:

  1. Kui midagi teha pole, siis mine käi Summer Bay-s ja tee "kohustuslikpiltreedale" oma super-sport kaameraga :) Tänud ette ja naudi oma olemist. Ole tubli!

    VastaKustuta