Pärast 3 nädalat Cairnsis passimist ja töö otsimist jõudsime selgusele, et siin tõesti midagi ei toimu töö suhtes, et aeg siit nahhui tõmmata. Tarmo töötas siin aasta tagasi 60km eemal Mareebas farmis, korjas mangosid ja sõitis traktoriga. Helistas bossile, et otsime tööd ja boss ütles, et esmaspäevast võite alustada, väga suurt möllu pole aga natuke on ikka teha. Mõtlesime, et mis siis ikka, lähme sinna. Saab natuke farmitööd kah teha ja päikest võtta ja natuke raha kõrvale panna, siin kaugel, maistest ihadest eemal.
Asume Mareeba linnast 5km väljas, suur suur mangofarm. Maja juurde on ehitatud mingi teine maja ka veel ja barakid jne kus inimesed saavad ööbida ja elada. Kuna töö on pooles vinnas, siis me Tarmoga ainukesed bäkkerid siin, ülejäänud on kohalikud ja suur osa neist aborigeenid. Farmer saab vist riigilt mingit raha, kui ta neid segaseid tööle võtab ja kodustada üritab.
Elame Tarmoga kahekesi majas, kus on kaks tuba, igaühes 2 voodit, seega üks tuba on meie ja teine on veel tühi. Maja näeb väga ilus välja ja on kõik uued köögimööblid ja kõik söögitegemisinventar ka uus.
Täna, esmaspäeval, tegime oma esimese tööpäeva. Hommikust 7 õhtu poole 6ni. Üsnagi raske ja palav oli. Pead mingit väikest käru enda ees lükkama ja siis puuotsast mangosid korjama. Korjatakse valikuliselt praegu, hiljem läheb täislaks terve puu tühjaks. Praegu korjame siis välja küpsemaid sealt hulgas, mis on ka suur perse töö, sest see küps ja mitteküps on täiesti ühte värvi ja ükskord peab korjama ja teinekord mitte. Bossil on ka sportnärvid ja lõugab kohe kui midagi valesti läheb, kaitseb oma saaki ja töö kvaliteeti. Maha pillata ei tohi, siis on paha paha. Isegi mobla ei tohi kaasas olla seal ja rääkida ka omavahel ei tohi. Mõnus paastu ja palvelaager. Lõikamiseks on 3 erineva pikkusega sellist oksaliõikuri moodi kääre, kus on lõiketera kõrval ka väike näpits-funksioon, nii, et kui sa mango läbi lõikad varrest, siis ta alla ei kuku vaid jääb näputsate vahele, siis pane vaikselt ta kasti. Mangodel teine asi on see, et vilja kõrvalt lõigata ei tohi, sest sealt seest tuleb pauguga mingi viljahape välja, mis põletab inimenaha laiguliseks ja samuti ka rikub mango. Seega me lõikame 10cm kaugemalt ja tüükad jäävad otsa. Pärast veetakse see kõik traktoriga kuuri, kus siis naised ja lapsed hakkavad neid pesema ja pakkima kaaluma ja lõpuks peaks see jura kõik poelettidele jõudma.
Esimene päev tappis meid mõlemaid ära, kuna Cairnsis sai viimasel ajal päeval kell 1 ärgatud ja öösel 3.4 magama mindud. Pluss selle käru lükkamine on üsnagi tülikas ja jalagade peal terve päev kakeradada on üsnagi keeruline. pole ammu midagi teinud kaa. Pausid on hommikul lõunal ja enne lõpetamist, kus saab istuda ja kohvi juua. Oleme mõlemad nii peast kui persest nii ära põlenud selle ühe päevaga, sest päikesekreem on ju ainult naistele ja lastele. Mehed kannatavad.
Telefonilevi on ka suht madal ja tänu sellele mu netipulk ka sittagi ei tööta nii, et tuleb rohkem rõhku panna söögitegemisele ja niisama olemisele. Poest omasime endale mõnusa koguse peekonit ja mune ja ube ja cocat nii et külmkapp on punnis. Hea rahulik on olla, igav lausa.
Esimene plaan on siin bossi järgi töötada jõuludeni, siis teha paar nädalat pausi ja uuest aastast läheb siis suure pauguga kõik edasi, kus kõik puud tehakse tühjaks. Näis kaua ma kannatan siin. Töö on igav. Mangopuu on nagu keskmine eesti õunapuu ainult hästi ära nuditud ja hooldatud, ja mango näeb ka paras antonovka välja ise.
Praeguseks kõik vist.
Mõned Cairnsi pildid veel
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar