Ranno Väljaots läheb Austraaliasse: Mangod läbi

Kuupäeva jälgides, saan aru, et on möödas täpselt kaks kuud sellest päevast kui mangofarmi maha istutud said. Tänaseks on siis kõik mangod korjatud ja pakitud ja töömaht väikesem. Järgi on jäänud puude harvenduslõikused ja mitmekuine okste lõikamine niipalju kui mina aru sain. Sellest ka minu enda farmist lahkumine tingitud.

Vahepealse kokkuvõtteks võib lisada, et mingi kuu tagasi tuli minu vana hea klassiõde Triin Jõhvist meie juurde tööle ja elama. Tema siis pakib mangosid kastidesse ja on niisama muhe. Ja nüüd viimane nädal tulid kaks eesti poiss, keda kohtasime Darwinis meile fami oma viimast paari kuud austraalias veetma.

Tööd sai teha jupiti, vahel tuli nädalapikkune vihmaaeg, kus korjata midagi ei olnud ja paljud queenslandi regioonid uppusid suurvee all, meieni see ei jõudnud, kuna asume kõrgemal, seega oli üsna igav vihm ja tühi väli.

Rahaline seis sama mis Darwinist lahkudes, plus lisana ostsin endale veel 950 dollarise metallidetektori, et niisama põõsas ringi kolada ja kulda leida. Hetkel olen leidnud vaid tänapäevaseid münte ja padrunikestasid ja kuule ning muud kola. Detektor üsna keskklassi oma aga tunneb ära kui tegemist on rauaga, ehk siis mitteväärismetalliga ja mida mõtet kaevata pole. Kunagi läände tagasi jõuan, siis tulevad seal suuremad võimalused seda va õiget metalli taga ajada. Kaevajalitsentsi tegin ka endale, et olen litsenseeritud kullakaevaja.

Aega on viimasest kirjutisest niipalju mööda läinud, et ei mäletagi vahepealseid juhtumisi kui neid üldse oli. Jõulud ja uusaasta võtsime vastu Cairnsis oli muhe olla.

Rohkem nagu polegi öelda, kõik samamoodi, edasi vb kirjutan, kui reisimisega kusagile välja jõuan, plaan alla Tasmaaniasse välja jõuda. Varsti jälle siis.